Jürgen Rooste
ei ole rasket inimest
ei ole keerulist tüüpi
ei ole sellist mõrda või krõõpikellega ei saaks töötada-öötada-lõõpi
isegi psühhopaat isegi autist
võib õiges kohas olla
täpselt see mis vaja vistkolgatal kõlkuv kasulik rist
ei-ei ma ei ole seda usku
et empaatiata egomaniakid
ongi uus evolutsiooniasteuskuge mind olen noid lähedalt
näind ka tähevail öil kui
käuksuvad hakid – hommikuilkui murul on jäine kaste
ei ole rasket inimest: on
ainult põrnikana kõva kest
mis peab kaitsma meie olemistet näeme kuidas igaühest kerkib
kasu – tasu inimlik – mitte ainult
rahas (puudub hindki): kui teha targalt töödei ole ametnikuhingki paha
ta nagu malemängus tuleb
sääda teise ametniku vastuja see kes veidralt käib
kes ratsusammu astub
(vahel ongi too maniakk:just puurist välja lastud)
võib olla õige relv
et võita mäng sest muud meil
pole: on ainult mäng – see eluvõi kui ei mängi – siis on äng
ja käng ja kõdu
ma muidugi ei tõrgu siin:ka see võib olla õdus
ei ole rasket painavat või
inimest liig keerulist
on lihtsalt päev ja tehtud tööderõõmus või siis nukker list
see viimne riim on kist:
ei ole miskit liiga keerulist
Jürgen Rooste luuletus
“Ei ole rasket inimest”
Mats Soomrele
Loe edasi
Rasked inimesed omavad kasulikku rolli
Kuidas hakkama saada jonnijate ja vaidlejatega?
Jürgen Rooste luuletus