Kasulikku lugemist juhiks olemisest ja juhiks saamisest, meeskonna juhtimisest ja arendamisest, inimeste motiveerimisest.
Eesti keeles puudub sõna, mis kirjeldaks humble (ingl.) sisulist olemust. Kasutatakse väga erinevaid sõnu, mis pole otseselt valed, kuid pole ka piisavalt täpsed. Kuidas olla humble? Veel olulisem – kuidas tunnustada inimesi, rakendavad meeskonna oma tugevusi väga hästi ja nad on humble?
Psühholoogiline turvalisus meeskonnatöös eeldab, et mõistame, kuidas teised suhtlevad, mõtlevad ja tegutsevad, millised on nende tugevused ja nõrkused. Meeskonnatöö toimib paremini, kui kohtled inimesi nii, nagu nemad tahavad, et sa neid kohtleksid, mitte nii, nagu sina tahad teisi kohelda.
There are a number of factors underlying behaviour: personality, motivation, values, abilities and environment, to name a few. So why measure behaviour in particular?
Mis juhtub, kui me oleme liiga sarnased? Kui nn kloonimine on meeskonda juba tupikusse viimas, on seda meeskonnasiseselt ilma välise abita raske märgata ja veel raskem diagnoosida. Olgu ettevõtte eesmärgid millised tahes, käitumismallide mitmekesisus on oluline võti edu saavutamiseks.
Pühendumus on meeskonnatöö edukuse seisukohalt võtmeküsimus. Kindlasti ei ole mõtet sundida inimesi oma nõrkusi parandama, see ei tööta. Nõrkusi ei saa üldse kuigivõrd arendada – aga inimeste tugevusi saab arendada lõputult. Pühendumus suureneb märkimisväärselt, kui inimesed saavad rakendada oma tugevusi.
Inimeste ühte ruumi kokku panemine eeldusel, et nad meeskonnana töötama hakkavad ei ole piisav. Et meeskonnad töötaksid tõhusalt, tuleb nendega koos töötada ning anda nii meeskondadele kui ka juhtidele kõik eduks vajalikud tööriistad. Kui sinu meeskond ei toimi, siis ilmselt on meeskonna kokkupanekul midagi valesti läinud.
Delegeerimine on üks olulisemaid juhtimisoskuseid, et meeskond töötaks efektiivselt. Traditsiooniliselt jaotatakse tööd inimeste vahel nende oskuste ja ettevalmistuse alusel, kuid ilmselt on paljud juhid kogenud, et kuigi kahel inimesel on täpselt ühesugune kvalifikatsioon, on nende tulemused ja edukus sama tööd tehes vägagi erinevad. Mis on määravam, kas professionaalsed oskused või käitumiseelistused?
Urve Palo kirjutab: “Mida emotsionaalselt nõudlikum töö, seda empaatilisem ja suuremat tuge pakkuvam peab olema juht. 50-70% sellest, kuidas töötajad tajuvad oma organisatsioonis valitsevat õhkkonda, sõltub liidri tegevusest.” Arengule suunatud mõttelaadiga (ingl. Growth mindset) ettevõttes on töötajad 34% tõenäolisemalt ettevõtte suhtes tugevama omanikutundega ja pühendunumad.
Mentor kasutab mentee õppimise ja arengu toetamiseks kõiki oma teadmisi, oskusi ja kogemusi, aitamaks menteel paremini analüüsida, järeldada, otsustada ja tegutseda;
mentor esitab väljakutseid ja inspireerib menteed mugavustsoonist väljuma.
Kui räägitakse liidrirolli täitmisest ja meeskonnatööst, mitte käskude jagamisest, siis osutub suhtlemisoskus üheks määravaks teguriks. Inimesed ei torma ainult käsu peale midagi tegema – nendega on vaja suhelda ja selgitada ka tagamaid. Head suhtlemisoskused on õnneks kõigil õpitavad.