A. Itskok on välja mõelnud luulevormi hõiku – jaapani haiku eesti hõimlase. Hõikude esitrükk oli Loomingu 2014. a jõulunumbris.
Hõiku on vellerism, millel otsekõne on kõnekäänd vms keelend, saatelause verb on (soovitatavalt) “hõikas” ning mis koosneb kolmest värsist silpide arvuga 4, 4, 6.
Vellerism (wellerism) on folkloori lühižanr, kus kasutatakse kõnekäändu, vanasõna vms keelendit koomilises kontekstis. Näiteks “Seda teed peame kõik käima,” ütles vanatüdruk, kui pulmarongi nägi. “Aeg on raha,” ütles kelner ja liitis kuupäeva arvele juurde.
Hõikud
„Teine tera!”
hõikas iva,
kui point silma torkas.
“Ilus nimi!”
rääkis despoot
türannosaurusest.
„Asi seegi!”
hõikas ese,
kui objekti märkas.
“Murrame tööd!”
raksus kaigas
kodarate vahelt.
.
„Jõudu tarvis!”
hõikas vägi,
kui tungile vastas.
“Head uut aastat!”
hõikas kohus
paadunud vargale.
„Hakka pihta!”
hõikas algus,
kui ots kätte jõudis.
“Mine metsa!”
hõikas ürask,
kui kirp koera kiitis.
„Viska varvast!”
kähvas vegan
antropofaagile.
„Vedru väljas!”
hõikas käokell,
kui sohvale kukkus.
“Mis sa vahid!”
hõikas värav,
kui vasikat märkas.
“Pead-jalad koos!”
pahandas pott,
kui sülti keedeti.
„Jalad selga!”
viskas nälkjas,
kui teost mööda litsus.
“Süda läigib!”
kaebas paeluss,
kui joodik piima jõi.
“Oh sa värdjas!”
sõimas vampiir
libahundil näo täis.
„Pea büsti!”
hõikas skulptor,
kui giljotiin langes.
„Läks ja laulis!“
kurtis tenor,
kui soprani pillas.
„Nokiale!“
lootsid noodid,
kui Mozart kirjutas.
.
„No viska viis!”
hõikas poeet,
kui muusikut kohtas.
„Nokiale!“
lootsid noodid,
kui Mozart kirjutas.
.
Haikud
Elektriautol
on motoorne rahutus,
kui korgid läbi.
Jalgrattavända
manuaal peaks õieti
olema pedaal.