Kas vaid juhi koolitamine aitab?
Tundub, et ülemus on jälle koolitusel käinud, mõtles Jüri pärast esmaspäevahommikust osakonna koosolekut, kus juht pakatas uutest ideedest ja soovitas töötajatel avameelselt oma muredest rääkida. „Huvitav, varem on juht avameelsust virisemiseks pidanud,“ arutles Jüri ja otsustas edaspidigi oma arvamuse enda teada hoida.
Tuli tuttav ette? Ilmselt paljudele tuli, sest juhtimiskoolitust nähakse pahatihti elitaarse sündmusena, millest peavadki osa saama vaid juhid, kuid mitte meeskond, kellega juhid koos töötavad. Nii aga ei saa juht ja meeskond üksteist tundma õppida ja usaldusväärseid suhteid luua, kuid see on hädavajalik.
Põhjus on lihtne ‒ oma valdkonna ja meeskonna juhtimises taandub enamik tegevusi inimestega suhtlemisele. See omakorda tähendab, et juht peab suutma luua tööl sellise keskkonna, kus inimesed julgevad kõigest rääkida. Võti sellise turvalise keskkonna loomisel peitub inimeste tundmaõppimises. Julgen oma paarikümneaastasele meeskondade koolitamise kogemusele tuginedes kinnitada, et psühholoogiliselt turvalise keskkonna loomist takistavaid probleeme on vähemalt kolm.
Takistused, mis õnneks on ületatavad
Esiteks ei ole meil kombeks rääkida sellest, mida me mõtleme ja soovime. Ja kui räägimegi, siis nii viisakalt, et sellest pole midagi võimalik välja lugeda. Teine variant: öeldakse nii konkreetselt ja otse, et see hirmutab vestluspartneri ära. Aga mis oleks, kui suudaks olla samal ajal nii viisakas kui ka konkreetne?
Teiseks pole kombeks rääkida oma tugevustest ja nõrkustest. Neid on aga oluline teada nii inimesel endal, tema juhil kui ka teistel meeskonnaliikmetel, et igaüks saaks tööl kasutada oma tugevaid külgi ja juhid ei sunniks inimesi liigselt arendama oma nõrkusi. Miks? Inimese nõrkused nii ehk naa eriti ei muutu. Hakates nõrkuseid liigselt arendama, tekib suur oht, et inimese tugevused tasanduvad ja kaovad. Nii saamegi täiesti ohutu keskpärase inimese, kellel pole ei nõrkusi ega tugevusi.
Kolmandaks võivad juhid reageerida inimeste nn kastist väljas mõtetele valulikult, sest neis lööb välja kaitsereaktsioon: nii ei saa, ei tohi, pole võimalik teha. See aga pärsib inimeste positiivsust, leidlikkust, lahendustele orienteeritust – mida ilmselt igas meeskonnas soovitakse näha. Nii tekibki paradoksaalne olukord, kus sõnades tahetakse meeskonnalt positiivsust ja leidlikkust, kuid tegudes töötatakse selle vastu.
Igaühele tuleb läheneda personaalselt
Järelikult ‒ kui koolitame juhte, et nad õpiksid looma keskkonda, kus inimesed saavad vabalt kõigest rääkida, siis on koolitusel kogu meeskonnaga osalemine väga oluline. Miks? Sest juht juhib reaalseid inimesi: situatsioon Jüri ja Mariga täna ja praegu on teistsugune, kui situatsioon Juku ja Manniga homme kusagil mujal. Seetõttu tuleb juhil õppida nii Jürit, Marit, Jukut kui ka Manni tundma ja neist aru saama, et suuta oma juhtimisstiili vastavalt igaühe personaalsusele kohandada.
Inimeste tundmaõppimiseks on kiire ja tõhus lahendus Belbini meeskonnarollide mudel, mis kirjeldab ära iga inimese tugevused ja nõrkused tema enesehinnangu ja kõrvaltvaatajate hinnangu põhjal. Sisuliselt on Belbin juhi ja meeskonna jaoks nagu kasutusjuhend, kuna toob välja inimeste tugevused ja nõrkused ning annab konkreetsed soovitused, kuidas just selle inimese tugevusi parimal moel rakendada.
Mis sellel kõigel autojuhi koolitusega pistmist on?
Autojuhtidel on libedasõitu harjutades kasulik paar korda lumehanges ära käia, sest see õpetab tunnetama libedaid kohti ja see kogemus aitab ohuolukordi hiljem päriselus ära tunda. Seda näidet juhi ja meeskonnakoolituse maailma üle tuues võib öelda, et juhil on koos oma meeskonnaga koolitusel osalemisest suur kasu, sest ta õpib reaalsete inimestega asju arutama, nendega suhtlema ning õpib kaasama meeskonda juhtimisse. Kui midagi lähebki untsu, siis koolitusel on seda lihtne kohe korrigeerida ja nii tekib juhtidel reaalne oskus ohuolukordi ära tunda. Meeskonnal on samuti kasud sees, sest nad hakkavad paremini aru saama, mida ja miks juht teeb ning millised on juhi tugevused, nõrkused ja juhtimisstiil. Sest nagu öeldakse: takes two to tango ehk juht peab arvestama meeskonnaga ja meeskond juhiga.
Loe, kuidas coaching võib sind selles aidata.
Mõtted aitas kirja panna Heli Lehtsaar-Karma
Loe edasi
Juhtimiskoolitus “Meeskonna juhtimine”
Juhtimiskoolitus on sama palju väljakutseid esitav kui juhtimine ise. Küsimus on tasakaalu leidmises ratsionaalsete ja emotsionaalsete juhtimisvõtete vahel ning äri ja inimeste juhtimise vahel.
UUS! Meeskonnakoolitus „Meeskonnarollid ja pimekokkamine“
Liitsime meeskonnkoolituse ja pimekokkamise koos meeskonnarollidega. Tulemuseks saime midagi erakordset – kõige skeptilisemadki inimesed ütlesid veenvalt: „Väga hea! Mõtlemapanev! Meeldiv ja kasulik!“
Meeskonnakoolitus “Tugevustel põhinev meeskonnatöö”
Meeskonnatöö koolitus on pigem intensiivne treening, mis eeldab aktiivset kaasa mõtlemist endale sobival moel ja valmisolekut muuta oma hoiakuid ja oskuseid. Meeskonnakoolitus aitab leida ja teadvustada meeskonna tugevused, nõrkused ja varjatud potentsiaali ning õpetab seda targalt kasutama.
