Belbin Eesti kõige sisukamad, loetuimad ja parimad postitused.
Inimtüübid mängivad pearolli meeskonnatöös. Seda olen ka ise tunnetanud. Meeskonnas on tähtsad kompetentsid, aga kui omavaheline läbisaamine ei klapi, siis muutuvad ka kompetentsid justkui kasutuks – kaob motivatsioon ja tekivad konfliktid, mida saaks vältida näiteks Belbini mudelit järgides.
„Mitte strateegia. Mitte finants. Mitte tehnoloogia. Meeskonnatöö on see, mis on suurim konkurentsieelis, sest see on nii võimas ja haruldane.“
Patrick Lencioni, „Viis põhjust, miks meeskonnad ei toimi“, 2002.
We are proud to present Estonian Entrepreneurship University of Applied Sciences Special Guest Jo Keeler who is the Belbin UK managing partner and the best Belbin promoter in the world!
Suhtlemine polegi raske, postitada ilusaid instagrammi pilte, teha kampaaniaid facebookis või saata uudiskirju. Palju keerulisem on luua süsteem, mille väärtust mõistetakse ja oodatakse ning saada nõusolek selle eest tasu küsida. Professionaalid saavad tasu, amatöörid mitte.
Edukaks meeskonnatööks on vaja enamat, kui inimesed kokku panna ja leppida kokku eesmärgid. Juhtimine ei pea olema ühe inimese vastutusrikas pingutus. Isegi juhid pole ideaalsed inimesed, ka neil on omad nõrkused. Nõrkustest on aga vaja meeskonnas rääkida.
Tuckman tuvastas olulised etapid meeskonna elutsüklis. Samal ajal avastas Belbini üheksa meeskonnarolli, mis kirjeldavad inimeste tugevusi meeskonnas.
Говорят, что гармония помогает, что в команду надо привлекать новых членов, что, чем больше, тем лучше, что технологии заменяют общение «лицом к лицу» …
Kas juhtimine on kunst või raamatutarkuste rakendamine?
Aga meie arvame, et juhtimine on kunst …
Kes meist pole kuulnud jutte teemadel mehed-naised, vanad-noored, vaiksed-jutukad, tootjad-müüjad.
Vahet pole, kui vana keegi on või millised on ta isikuomadused. Igal juhul on meil kõigil oma plussid ja miinused. Peale selle on ka nii, et ühes situatsioonis on plussid tugevuseks, järgmises võivad aga osutuda paraku miinuseks. Siit tuleneb ka loogika, et mõistlik vanuseline-kogemuslik-isiksuslik erinevus on igati soovitatav.
Sander: “Mina olen skeptik, Mats teab :). Mina hindan ideed esmalt selle järgi, kas see tekitab minus mingi füüsilise reaktsiooni. Näiteks hirm ülesande keerukuse ees, või vastupidi heaolutunde. Kui füüsiline reaktsioon tekib, on ideel jumet ja hakkan detaile uurima. Kui ei, siis heidan idee kõrvale, et oma aega mitte raisata.