Koostöö tulemuslikkuse eelduseks, et meeskonda kuuluksid erinevate kogemuste, oskuste ja omadustega inimesed. Siia aga ongi maetud palju rõõmu ja valu. Paraku eelistavad paljud juhid meeskonda võtta sarnaseid inimesi, sest eeldatavalt on nende töösse suhtumine teistega sarnane ja juhtimine kergem. Nii lihtne see siiski ei ole …
Vahet pole, kui vana keegi on või millised on ta isikuomadused. Igal juhul on meil kõigil oma plussid ja miinused. Peale selle on ka nii, et ühes situatsioonis on plussid tugevuseks, järgmises võivad aga osutuda paraku miinuseks.
Kes meist pole kuulnud jutte teemadel mehed-naised, vanad-noored, vaiksed-jutukad, tootjad-müüjad. Samuti arvatakse, et sama generatsiooni inimestega on lihtsam kokkuleppeid saavutada, sest nende maailmavaade on sarnasem. Kuid sellega kaasneb oht, et midagi olulist jääb märkamata ja võetakse kas liiga vähe või, vastupidi, liiga palju riske.
Koostöö on moodne ja põnev termin, mis väidetavalt aitab meil kiiremini edu saavutada. Paraku saavad inimesed koostööst vägagi erinevalt aru.
Kuidas esmapilgul täiesti erinevad inimesed omavahel koostööle panna? Nagu meeskonnas ikka, sõltub väga palju liidrist. Tema ellusuhtumine peegeldub vastu igalt liikmelt. Meeskond toimib hästi aga ainult siis, kui liikmete põhiväärtused suures osas kattuvad.
Siit tuleneb ka loogika, et mõistlik vanuseline-kogemuslik-isiksuslik erinevus on igati soovitatav. Aga see toimib ainult siis, kui kõik meeskonnaliikmed on teadvustanud nii enda kui ka teiste isikupärased plussid ja miinused.
Meeskond liidetakse kokku nii, et iga inimese miinus on kompenseeritud teise inimese plussiga. Liidri roll ongi leida igale inimesele sobiv töö, mis vastab tema professionaalsetele oskustele ja iseloomule.
Paraku on häda selles, et erinevate väärtustega inimesi on väga raske koostööd tegema panna. Suurem osa hädasid tulebki sealt, et põhiväärtused pole piisavalt sarnased või pole teadvustatud eesmärki, mille nimel tasub pingutada ja kompromisse teha.
Autoritaarsusega koostöö ega teineteisemõistmine ei parane.
Aga kui koostöö käigus selgub, et asjadest saadaksegi väga erinevalt aru ja ka põhiväärtused osutuvad väga erinevaks?
Kui saadakse aru, et mõistmiseks on enamik võimalusi ära kasutatud, ei ole enam mõtet teineteist rohkem piinata ja targem on lihtsalt lahku minna.
Koostöö nõuab konsensust. Koer läheb peremehe nägu, meeskond liidri nägu. Ütle, milline on sinu meeskond, ja ma ütlen, milline oled sina.
Tõde on alati kusagil vahepeal
- Oluline on mõelda, et sõltumata meie vanusest ja iseloomust oleme me kõik targad, head ja mõistlikud. Muuseas tähendab see, et me ei ole rumalad, pahad ega mittemõistlikud.
- Samas ei välista tark, hea ja mõistlik olemine vigade tegemist. Seni, kuni me oleme inimesed, teeme me ka vigu.
- Kui me oleme teinud vea, ei muutu me kohe rumalaks, halvaks ega mittemõistlikuks.
- Küsimus on pigem selles, kas me mõistame asju ühtemoodi ja kas soovime vigadest õppida.
- Veel parem, kui suudaksime õppida kaaslaste vigadest.
- Kui tekib arusaamatus, siis pole vaja arvata, et keegi meist teab asja “õigesti” ja teine “valesti”. Me vaatame asju lihtsalt erinevast vaatenurgast.
Eriarvamuste korral
Et näidata omalt poolt tahet kedagi mõista, kellega teil on (tugevalt) erinevad arusaamad, kasuta järgmisi lauseid, tervet mõistust ja siuslist soovi arusaamisele jõuda:
- “Mul on sinuga väga raske nõustuda. Olen teisel seisukohal.” või “Hetke seisuga jään ma erinevale seisukohale. Tuleb põhjalikumalt aratada.”
- “Teatud idu selles mõttes muidugi on … Palun räägi oma ideest täpsemalt.”
- “Kui sulle sobib, siis ma põhjendan oma seisukohta hea meelega.” või “Ma loodan, et sulle sobib, kui ma põhjendan ka oma seisukohta.”
- “Mulle tundub, et meil on asjadest erinev arusaam. Ole hea ja täpsusta, mida sa oma ettepanekuga mõtled.”
- “Ettepanekuna on see päris hea mõte. Mõnes teises kontekstis kaaluksin seda hea meelega.”
- “Sinu ettepanek on täitsa huvitav … Milliseid mõtteid sul veel on?”
- “Kui sinu esmane ettepanek korraks kõrvale jätta, siis milliseid variante sa veel näed?”
Need laused ei sobi olukorras, kus alles otsitakse lahendusi ja ideid. Seal tuleb iga ideed ja mõtet heaks kiita ning olulisemalt “pehmemalt” reageerida.
Uskuge, enamikul asjadel on vähemalt kolm erinevat vaadet. Tuleb lihtsalt ilma liigsete emotsioonideta endale ja teistele kõige sobivam valida. Tõde on ikka kuskil vahepeal, mitte otstes.
Algne variant avaldatud Äripäeva lisas “Juhtimine”
