Hea teenindus. Autoabi telefoni teel.

Tegelased: Klient ja Teenindaja

Klient : “Hallo, tere. Ma ei saa enam sõita.”
Teenindaja : “Milles asi?”
K : “Ma vajutan, aga auto ei liigu. Eile veel liikus.”
T : “Kuhu Te vajutate?”
K : “Noh, sinna gaasile või mis ta oli.”
T : “Kas mootor töötab?”
K : “Kuidas ma seda teada saan?”
T : “Mida tahhomeeter näitab?”
K : “Mis see on?”
T : “See on? Hea küll. Teeme teistmoodi. Kas Teil autoraadio on?”
K : “Seda peaksite Te ise ju teadma, kui Te selle auto meile müüsite.”
T : “Kas Te muusikat kuulete?”
K : “Ei.”
T : “Aga uudiseid või ilmateadet?”
K : “Ilmateadet kuulen. Just teatati, et vesi randades on ikka külm.”
T : “Selge. Tuhatoosist ülalpool on kandiline raam. See on raadio. Raadio üleval paremas servas on ümmargune nupp. Keerake seda kellaosuti liikumise vastassuunas. Kas nüüd kuulete veel uudiseid?”

K : “Oodake? nii? tuhatoos? nupp? nii? Nüüd hakkas muusika mängima ja hästi valjult.”
T : “Hmmm? Keerake seda nuppu teisele poole.”
K : “Nüüd jäi muusika vaikseks.”
T : “Raadio saime vaikseks. Kas Te mootori surisemist kuulete?”
K : “Ei surise siin midagi.”
T : “Selge, mootor ei tööta. Kas Te mootori käivitamist oskate?”
K : “Ma ei tea, kus see mootor on. Kuidas teda käivitatakse?”
T : “Kas Teil süütevõti ikka on? See näeb välja peaaegu nagu tavaline võti, tavaliselt on üks karbike rõngaga võtme küljes.”
K : “Üks võti on mul siin küll. Siia on kirjutatud ? oodake? sitroon? sitroeen? noh, midagi taolist? umbes sidrun. Esimene S on suurelt, ülejäänud väikselt. Ja lõpus on mingi viga, e peal on täpid.”
T : “Väga hea. Pistke võti süütelukku. Teate, kus süütelukk asub?”
K : “Mis nendest täppidest saab? Paistab, et see on viga. Kas seda ära parandada saab?”
T : “Saab. Otsime nüüd süütelukku.”
K : “Kummal pool see asub?”
T : “See on tavaliselt paremal pool, niisugune ümmargune rõngas ja pilu sees. Sinna pilusse pistke võti sisse.”
K : “Oodake? nii? võti on sees. Mis edasi saab?”
T : “Keerake võtit kellaosuti liikumise suunas 90 kraadi, see on raadionupuga vastassuunas. Rohkem ärge esialgu midagi tehke.”
K : “Oodake? Kui ma nüüd mäletaks, mis suunas ma raadiot keerasin? Jah, keerasin. Mingi sahtel kukkus lahti. Sahtlis on pabereid, kilekotte, parkimistalonge.”
T : “Mis sahtel?? Mis parkimistalongid?? Aa, Te avasite kindasahtli. Lükake see uuesti kinni, seda pole meil vaja. Võtke võti jälle välja.”
K : “Oodake? Ta ei jää kinni.”

T : “Hea küll, jäägu sahtel lahti. Otsime süüteluku üles. Süütelukk asub roolisamba küljes.”
K : “Kas sahtel võib lahti jääda? Äkki selles ongi asi, et sõita ei saa?”
T : “Ei, sahtlis pole asi. Leidsite süüteluku?”
K : “Oodake? Süütelukk? Roolisamba küljes? Kas roolisammas on sama mis rool?”
T : “Mmmm? ei, rool on see ümmargune ratas otse Teie ees. Rooli abil saab auto liikumissuunda muuta. Roolisammas ühendab autot ja rooli.”
K : “Oodake? Otse ees pole mul siin midagi. Rool on ju vasakul pool.”
T : “Mis vasakul? Kus Te siis istute? Kas Te istute paremal või vasakul pool?”
K : “Mina istun paremal pool. Ma olen alati paremal pool istunud. Ise Te ütlesite, et pean paremal pool istuma.”
T : “Jah, paremal pool siis, kui keegi teine juhib. Istuge paremale, ei, vabandust, vasakule poole ümber.”

K : “Oodake? sahtel on ees? Kas ma kindasahtli võin kinni panna?”
T : “No pange sahtel kinni.”
K : “Oodake? nii? nüüd istun ma vasakul pool, aga auto ei liigu ikka.”
T : “Isute Te ikka esiistmel? Kas Te roolist ulatute kinni võtma?”
K : “Ulatun küll. Kas võtan kinni?”
T : “Ei. Otsige nüüd süütelukk üles. Roolisamba paremal küljel, ümmargune rõngas, pilu sees.”
K : “Kas nüüd võib roolist lahti lasta?”
T : “Jah, laske lahti ja vaadake, kas leiate süüteluku.”
K : “Oodake? Vist leidsin. Kas panen võtme sisse?”
T : “Pange ja keerake kellaosuti suunas veerand täispööret. Siis ärge enam midagi tehke.”
K : “Oodake? Keerasin. Kas rohkem ei pea keerama?”
T : “Ei. Kas midagi muutus? Kas mingid tulekesed armatuurlaual hakkasid põlema?”
K : “Mingid tuled läksid põlema jah.”
T : “See tähendab, et süüde on olemas. Vajutage nüüd sidur alla. Ärge midagi rohkem tehke.”
K : “Kas sidur või pidur? Ma tean, et pidur on Teie autol ka olemas.”
T : “Sidur, ikka sidur. S-iga nagu samba.”
K : “Kus see samba asub?”

T : “Eee? Jutt on sidurist. Teie jalgade juures on kolm pedaali. Oodake! Ega Teil äkki automaatkäigukasti pole?”
K : “Seda Te peaksite ju ise teadma.”
T : “Kas on kolm pedaali või on ainult kaks?”
K : “Oodake? Paistab, et on kolm pedaali. Kas üks tuleb ära võtta?”
T : “Ei. Sidur on neist kolmest pedaalist kõige vasakpoolsem. Vajutage sidurile.”
K : “Oodake? Nii? Ma vajutan, aga ta liigub ainult natukene. Hästi tugevalt peab vajutama. Väga vaevaline on Teil see värk siin.”
T : “Mmmm? Vajutage tugevamini.”
K : “Miks ta nii raskelt käib? Kas ma midagi katki ei tee, kui ma täiest jõust vajutan? Kas õigem on vajutada vasaku või parema käega?”
T : “Seda et? Jah? Vajutage jalaga ja nimelt vasaku jalaga.”
K : “Vajutasin. Nüüd liikus küll kergemini.”
T : “Vajutage pedaal põhja.”
K : “Vajutasin. Aga ikka ei liigu.”
T : “Mis ei liigu? Aa, auto ei liigu. Veel ei peagi liikuma. Nüüd tuleb mootor käima panna. Selleks keerake süütevõtit veel natuke paremale ehk kellaosuti suunas. Kui mootor hakkab tööle, laske võti lihtsalt lahti. Ja sidurit hoidke kogu aeg all.”
K : “Miks nii keeruliselt peab tegema? Kas kuidagi lihtsamalt ei saa?”
T : “Noh? vist ei saa. Keerake nüüd võtit.”
K : “Oodake? Nüüd hakkas midagi urisema. Vist on ikka midagi tõsisemat häda. Kas Te siia tulla ei saaks?”
T : “Saaks, aga? proovime ikka veel telefoni teel. Kas tahhomeeter? või ei. Kas käik on sees?”
K : “Ei ole mingit käiku. Auto seisab ikka.”
T : “Pange esimene käik sisse. Selleks viige käigukang alguses neutraalasendise ja siis vasakule ja siis ettepoole.”

K : “Oodake? Kus see käigukang asub?”
T : “Käigukang on kahe istme vahel, aga veidi eespool; see pulk, mis on otse üles.”
K : “Oodake? siin on mul kaks pulka. Üks on pikali ja teine on tõesti otse üles. Mis ma teen temaga?”
T : “Pikali on käsipidur, seda meil tarvis pole. Või oodake. Ega käsipidur peal ei ole?”
K : “Kas mu käsi peab piduri peal olema? Jalg on juba ees, ma ei ulata.”
T : “Jalg on Teil siduril. Ma küsin, kas käsipidur on peal, st kas see pikali pulk on täitsa pikali või on ta esimene ots ülespoole?”
K : “Oodake? jah, see on ikka täitsa pikali. Mina teda pole puutunud, ta on algusest peale nii olnud.”
T : “Väga hea. Võtke käigukangist kinni.”
K : “Võtsin.”
T : “Viige ta vasakule poole, st enda poole ja hoidke nii.”
K : “Oodake? nii, hoian.”
T : “Viige ta ettepoole ja võtke käsi ära. Käigukang peab niisugusesse asendisse jäämagi.”
K : “Oodake? Raskelt läheb? Läks! Kas panen nüüd mootori seisma?”
T : “Ei. Kuulake nüüd tähelepanelikult. Pange parem jalg gaasipedaalile, aga õrnalt. Vajutage hästi tasakesi.”

K : “Oodake? nii? vajutasin ja surin läks valjemaks. Kas selles ongi viga? Need mootorid pidid kahjulikud olema, kõiksugu heitgaasid ja lärm ja puha.”
T : “Jah. Ei. Nüüd laske sidurit tasakesti järele, st tõstke vasakut jalga pedaalilt ära. Auto peaks liikuma hakkama. Kui pöörded langevad st mootori surin läheb vaiksemaks, siis vajutage gaasile tugevamini.”
K : “Oodake? siin on mingi koer mul otse ees. Kas ta läheb ise automaatselt ära?”
T : “Loodame. Igaks juhuks andke signaali : vajutage roolirattal olevale ? noh paneelile? no signaalile ühesõnaga.”
K : “Oodake? jah, ma vajutasin roolile, aga koer on ikka seal. Ei liigu siin ei koer ega ka auto.”
T : “Vajutage rooli keskele, sellele plaadile noh, mis seal keskel on.”
K : “Keskele? Plaadile? Oih, mingi imelik hääl tuli. Enne pole ta nii teinud. Aga koer läks ära.”
T : “Väga hea. Laske nüüd sidurit veidi järgi ja vajutage gaasile.”
K : “Oodake? sidur oli see? jah, liigub tõepoolest. Kuidas ma siit nüüd Pärnusse saan sõita?”

T : “Te peate kiiruse tõustes käiku vahetama? Või ei, sõitke kogu aeg esimese käiguga. Laske tasapisi sidurit ikka lahti ja gaasi pange tasakesti juurde. Kui auto on saavutanud kiiruse 15 km tunnis, võtke vasak jalg sidurilt ära. Kui tahate kuhugi pöörata, siis keerake rooli. Kui vihma hakkab sadama, pange kojamehed tööle. Pööretel näidake suunda?”
K : “Oodake, ma ei jõua kõike korraga meelde jätta. Mis ma kojameestega pean tegema? Meil polegi kojamehi, ainult koristaja käib kaks korda nädalas.”
T : “Jah. Kui tahate autot seisma jätta, vajutage jälle vasaku jalaga sidurile ja parema jalaga pidurile. Pidur on see keskmine pedaal. Kui maanteele jõuate, helistage tagasi, siis ma juhendan edasi.”
K : “Kas ma pean Pärnus ise auto seisma panema? Kas ta ise ei jää automaatselt seisma? Mul on tarvis seal Rannahotelli minna.”
T : “Ei. Auto ei tea ju, et Te nimelt Pärnusse tahate sõita.”
K : “Kas ma ei saa talle kuidagi öelda, et ma Pärnusse tahan? Ta võiks ju siis ise sõita.”
T : “Öelda just ei saa, aga kui Te auto Pärnusse roolite, siis on ju korras.”
K : “Mina tahan ainult Pärnusse ja tagasi sõita. Kas Te ei saaks nii teha, et ta ise sõidaks ja Rannahotelli juures ise kinni peaks? Kui me Teilt selle auto ostsime, ei rääkinud keegi, et see kõik nii keeruline on. Mul on praegu tarvis ainult Pärnusse ja tagasi.”

T : “Te saate selle autoga sõita igale poole, kuhu aga tahate. Ainult Pärnusse sõitmise autot ei ole mõtet teha.”
K : “Ahah. Kas Tartusse ka saab sõita? Vahetevahel on mul Tartusse ka tarvis.”
T : “Saab ikka. Kuidas sõit läheb? Kas tee peal mingeid takistusi pole?”
K : “Ei, praegu pole mingeid takistusi. Üks sein on. Kas nüüd ongi see 15 kilo tunnis?”
T : “Mis sein? Kui kaugel see sein on?”
K : “See on siin kohe auto ees. Vahepeal, kui me rääkisime, käis mingi mütakas ja auto jäi jälle seisma.”
T : “Kas Te sõitsite vastu seina? Te oleks pidanud rooli pöörama!”
K : “Aga Te ei öelnud ju! Mina ei teinud midagi. Ta ise sõitis. Kas ta ise automaatselt ei pööra?”
T : “Ei, rooli peate ikka ise pöörama.”
K : “Mis nüüd edasi saab? Kas seda seina eest ära ei saaks? Kasvõi niikauaks, kuni ma Pärnust tagasi olen.”
T : “Seda et? Kas Te liikluseeskirju tunnete?”
K : “Jah, natuke tunnen. Lugenud ma neid küll ei ole. Kas seal on midagi olulist?”
T : “Jah, liikluseeskirjad on olulised. Te peaksite nendega põhjalikult tutvuma. Võibolla ka autokooli minema. Seal seletatakse Teile, kuidas autot käima panna, kuidas seisma jätta, kuidas käiku vahetada, kuidas roolida jmt”

K : “Jah, peaks minema küll, aga mul on kogu aeg nii kiire, et pole aega saanud. Aga mis ma nüüd edasi pean tegema? Kas panen jälle selle kaasi sisse? Kümne minuti pärast pean ma Pärnus olema.”
T : “Kümne minuti pärast! Kümne minutiga ei jõua Te Tallinnast väljagi! Pärnusse sõidate Te vähemalt poolteist tundi ja sedagi siis, kui Teil on juba sõidukogemused olemas. Et kümne minutiga Pärnusse jõuda, peate sõitma kiirusega umbes 800 km tunnis. Nii kiiresti see auto ei sõida ja kui sõidakski, siis sobivaid teid ikkagi poleks.”
K : “Kuidas, kas see auto ei saagi siis mind õigeaegselt Pärnusse toimetada? Kas see garantii alla ei kuulu, et ta mind Pärnusse ei vii, kui mul seda tarvis on?”
T : “Garantii alla see küll ei kuulu. Garantii on ikka selle jaoks, kui midagi rikki läheb.”
K : “Aga miks Te kohe ei öelnud, et selle auto jaoks pole meil sobivaid teid? Mis mul sest autost niiviisi kasu on?”
T : “Noh, teed sobivad küll, kui aeglasemalt sõita. Autoga liikuda on ikka kiirem ja mugavam, kui Te juba oskate sõita. Kallim muidugi ka.”
K : “Mis mõttes kallim? Kui auto on välja makstud, saab bussipiletite raha ju kokku hoida.”
T : “Seda küll, aga auto amortisatsioon, määrdeained, bensiin?”
K : “Mis pensiin? Milleks seda pensiini tarvis on?”
T : “Auto mootor kulutab bensiini. Kui bensiin otsa saab, tuleb tanklas bensiinipaaki juurde lasta.”
K : “Kas praegu autos pensiini on?”
T : “Praegu on. Bensiinihulka saate Te jälgida vastavalt näidikult. Kui näidiku osuti läheb nulli, tuleb bensiini juurde valada. Ja bensiin maksab.”
K : “Ah soo. Ma eeldan, et pensiin on ikka auto hinna sees. Muidu tuleb ju välja, et ma pean veel juurde maksma. See on varjatud hinnalisa!”
T : “Ei. Te maksite meile ainult auto eest. Autoõpetuse, bensiini ja muud kulud peate ikka ise katma.”

K : “Sooh. Sellest ostmise ajal küll ei räägitud. Ma eeldasin, et ma maksan auto kinni ja sellega on kõik. Edasi muudkui sõidan.”
T : “Ei, nii see ei ole. Auto liikumapanemiseks on tarvis bensiini. Bensiin toidab mootorit ja see lükkab auto käima.”
K : “Ma ütlesin kohe, et see mootor pole õige asi. Kas ma saan õigesti aru, et just mootor kulutab enamuse pensiinist?”
T : “Jah, nii see on.”
K : “Ma olen küll autode kohalt võhik, aga kas oleks võimalik äkki mootorist loobuda? Siis pole vaja ka bensiini juurde osta.”
T : “Mootor on auto süda. Ilma mootorita auto pole auto. Kui mootor bensiini ei saa, ei saa ka auto sõita. See on võimatu.”
K : “Ma vaatan, et kogu see asi läheb mulle väga kalliks maksma. Kas me ei saaks kompromissile jõuda, et Te ostate meilt mootori tagasi, aga auto sõidaks ikka? Mootorit meil tegelikult tarvis ei ole. Saaks kasvõi Pärnusse ja tagasi, eks me Tartusse võime ka bussiga minna.”
T : “Ei, mootorit on ikka tarvis. Ilma mootorita auto ei liigu.”

K : “Mis me siis teeme? Nüüd on ees mingid klaasid ka purud, klaasikilde kõik kohad täis. Olete meile müünud katkise auto. Teie auto töökindlus ei kannata mingit kriitikat – näete ise : piisab ühestainsast seinast, et auto jääks seisma. Auto käimapanemine on üle mõistuse keeruline, mul kulus selleks oma veerand tundi. Kas nüüd hakkabki nii olema, et kui sõita tahan, siis ripu aga telefoni otsas. Kas Te ei saaks siia tulla ja need asjad korda teha?”
T : “Nojah, auto on või vähemalt oli tehniliselt ju korras. Te ise sõitsite vastu?”
K : “Mina ei sõitnud siin midagi, ta ise sõitis vastu seina. Te oleksite pidanud hoiatama, et kui sein tuleb ette, siis jääb auto jälle seisma. Nüüd hakka jälle otsast peale. Mingit automaatikat pole, kõike peab ise tegema. Mingid käigukastid, sidurid, pidurid, kaasid, pensiinid. Mina tahan ainult sõita. Ja isegi seda ma saa. Tagatipuks tuleb veel välja, et see auto on nii aeglane, et temaga ei saa mitte kuhugi sõita. Ometi on mul tarvis ainult Pärnusse, see on ju elementaarne. Ma saaks aru, kui Rio de Janeirosse, aga Pärnusse! Kas tõesti kuidagi ei saa?”
T : “No tegelikult ikka saab ju küll. Ei saa kümne minutiga, aga pooleteise tunniga saab vabalt. Kui Te olete autojuhikursused läbi teinud, siis läheb ka sõitmine libedamalt.”
K : “Ma vaatan, et Teile on peaasi auto maha müüa. Kuidas see auto ennast õigustab, pole Teie mure. See, kui auto valesti sõidab, ei liiguta Teid põrmugi. Selle asemel, et siin rääkida pensiinist ja kursustest, võiksite need vead ise ära parandada. Ma küll autodest midagi ei tea, aga iga normaalse autoga peaks olema võimalik vähemalt Pärnussegi sõita. Aga siin ma nüüd istun selles kallist hinda maksnud autos, selle asemel et ammu Pärnus olla.”

T : “Ma arvan, et autol pole häda midagi. Pärast kokkupõrget seinaga on tuled küll katki, aga valges sõitmist see ei takista.”
K : “Kuidas, kas pimedas sõitmiseks on veel midagi tarvis? Kas pensiinist ei piisagi?”
T : “Ei. Jah. Tuled on igal autol. Muidu Te ju ei näe pimedas sõita. Aga tuled on nüüd katki.”
K : “See et tuled katki on, peab garantii alla kuuluma. Mina pole neid katki teinud. Kas Te saate mulle uued tuled sisse panna?”
T : “Olgu, paneme.”
K : “Ja need täpid tuleks ka ära võtta. Mul ei ole neid täppe siin vaja.”
T : “Mis täppe?”
K : “Noh need täpid võtme peal. E peal ei käi täppe.”
T : “Olgu, võtame täpid ära.”
K : “Kas ma saan remondi ajaks endale asendusauto? Mul on seda autot iga päev tarvis.”
T : “Olgu, saate.”

Allikas: Interneti avarused, autor kahjuks teadmata