Minu isa Mati Soomre oli ääretult laia silmaringiga ja loominguline. Aga see, mis puutub inglise keelest eesti keelde tõlkimisse ja eesti keelde tervikuna – selles osas oli ta erakordne. Lisaks oli tal alati väike kiiks sees. Pea kogu aeg.
See oli aasta 1978 (umbes), kui isa tuli minu juurde ja teatas, et ta tuleb minu kooli (Tallinna 4. Keskkool) inglise keelt õpetama. Praktikale. Minu klassile ka! Põnev, eks ole …
Ja lisas talle ainuomasel viisil tõsiselt naljatlevas vormis: “Kui sa tunnis ennast korralikult üleval ei pea, kutsun ma sind klassi ette ja kirjutan päevikusse märkuse ning sa pead koos isaga kooli tulema!”
Siis saabus see päev, kui mu isa Mati tuli inglise keelt meile õpetama … no ei suutnud ma naeru kinni hoida, sest ma kujutasin üpris elavalt ette, kuidas mu isa kutsub mind klassi ette ja kirjutab päevikusse, et ma pean koos isaga kooli tulema …
Ma olin vist juba ligi neljakümnene, kui ma ükskord küsisin isa käest: “Oled sa üldse kunagi meie (mina ja mu vend) peale häält tõstnud?”
Ma sain vastuseks “Ei. See poleks niikuinii aidanud. Ma olen teile alati kiiksuga lähenenud!” Ja nii ongi!
Mul on hea meel, et olen ühte teist isalt pärinud. Kuid mis siin salata, arenguruumi on kõvasti …
Mats Soomre
Mati Soomre looming ja tõlked
Mati Soomre ei ole humorist A. Itskokki oma silmaga veel päriselt näinud. Eesnimi on tal A, kuid toimetajad on aastate jooksul sellele ikka ja jälle punkti järele pannud ja nüüd paneb ta juba ka ise. “Nii palju kui mina tean, elas ta kakskümmend viis aastat tagasi surnuaia serval. Küllap ongi oma mõju tema huumorimeelele avaldanudki kursisolek igavikuga.”