skip to Main Content

Oleme kuulsad selle poolest, et ei pommita oma kliente liigsete e-kirjadega. Lubame, et ei kavatse seda ka edaspidi teha. Samas on meil hea meel, kui saame kasulikku ja huvitavat infot jagada.

Pärast liitumist saadetakse sulle  automaatselt esimene uudiskiri kolme lugemissoovitusega.

Parimat soovides
Mats Soomre

Pakkuge, mis on “MÄLUTAASTUSPOSTIKE”
Õige vastus postituse lõpus

Kellele on reeglid vajalikud? On see kohustus või vabatahtlik kokkulepe? On see pealesunnitud kohustus või vabatahtlik kokkulepe? On see karistamise võimaldamine või aitab tulemuslikumalt tegutseda?

Kui ma saadan oma lapse liiklusse, siis on mul õigus eeldada, et kõik liiklejad järgivad liikluseeskirju (reegleid!). Aga kui paljud meist sõidavad linnas 50 – 55 km tunnis? Pigem ikka 60, kui mitte 65. „Kõik sõidavad ju nii,“ kõlab tüüpvastus. See olevat üldine taust või norm. Kas ikka on ???

Miks on nii, et liikluseeskirjade (reeglite!) vastu eksimine on justkui normaalne, aga näiteks raamatupidajalt eeldame, et tema peab raamatupidamise reegleid karvapealt täitma? Ja kas võib otsida seost, et raamatupidaja, kes rikub liikluseeskirju, kannab ka palkasid üle nii umbes pluss-miinus 10%? Tootmisjuht, kes suhtub liikluseeskirjadesse vägagi üleolevalt, läheb tootmisse ja hakkab töötajatelt nõudma reeglite järgmist …

Usun, et siin puudub üks-ühene suhe. Aga tõsi on see, et ühe või teise riigi liikluskultuur näitab vägagi täpselt, kuidas selles riigis asju aetakse.

Kasutan oma koolitustel tihti näiteid just liiklusest – see on nagu lakmuspaber, kuidas inimesed terviklikult käituvad. Kas nad on pigem viisakad või suruvad end iga hinna eest jõuga läbi; kas nad pigem hoiavad reeglitest kinni või igal võimalusel rikuvad neid; kas nad püüavad olukorda pigem rahulikult analüüsida või oma õigust jõuga maksma panna; kas nad pigem arvestavad ka teiste huvidega või ajavad ainult oma huvi taga.

Nii liikluses, kui mujal on probleem järgmine:

  • Kord peab majas olema !Me teame päris hästi, mis on õige ja millised kokkulepped on olulised
  • Me teame ka seda, kuidas antud hetkel tegutseda või käituda
  • Meil on ka piisavalt oskuseid selle kõige jaoks
  • Kuid kahjuks me ei tee seda … sest “unustasime” selle kõik hetkega ära
  • Aga mälu tuleb imekombel kohe tagasi, kui me märkame politseid või bossi …

Tahan öelda, et Eestis on paljud juhid päris hästi koolitatud ja teavad, kuidas peaks asju tegema, kuid isegi nemad teevad liiga palju vigu. Palju on inimlikku eksimist, kuid palju hullem on liigne jonnimine ja oma vigade mittetunnistamine. Aga mida peavad siis tegema need, kes pole nii hästi koolitatud?

Ega enamasti ei juhtugi sellest midagi hullu, kui reeglid ununevad või neid ignoreeritakse. Enamasti mitte …. Aga nagu ütleb klassikaline süsteemiteooria: kui negatiivsed ja positiivsed mõjutajad on tasakaalust väljas, siis ükskord juhtub midagi väga ebameeldivat. Siis juba ühe väikse tegemata asja pärast. Või seetõttu, et ununesid olulised reeglid …

Meredith Belbin, kelle õpetust ma oma koolitustel kasutan, ütleb, et probleem ei ole mitte inimeses, vaid inimeste hulgas.

Pillapalu Koos Oleku Keskus Ja Belbin

Pillapalus saab meeskond ühtseks

Kas oled kuulnud, et parimad ideed sünnivad tänu keskkonnavahetusele? Tule avasta enda meeskonna (loominguline) potentsiaal võluvas ning looduslähedases Pillapalu Koos Oleku Keskuses. Pillapalu pakub Sulle loomingulist keskkonda ning põnevaid tegevusi, mis avavad osaliste meeled Belbini praktiliseks meeskonnakoolituseks. Koos veedetud aeg aitab paremini tundma õppida nii enda kui ka meeskonna iseloomu ning dünaamikat.
Vaata ja küsi pakkumist

Vigade parandamisvõimest

Kui me oleme kolmekesi ja keegi pole pahatahtlik, siis on igal juhul võimalik ühisele kokkuleppele jõuda. Ja oma vigu üpris kiiresti korrigeerida. Aga kuidas jõuda kokkuleppeni, kui ettevõttes on 100, 200 või 300 inimest?

Sama on vigadega nii liikluses kui meeskonnas. Tallinnas oli paarkümmend aastat tagasi nii vähe autosid, et kui tegidki ühe vea või isegi kaks-kolm viga, siis enamasti ei juhtunud midagi. Nüüd ei klaari aga süsteem vigu enam ära. Ühe eksimuse saate ehk veel andeks, aga mitte rohkem – siis on avarii.

Organisatsiooni kasvades tekib seal summaarselt nii palju vigu, et süsteem tervikuna ei suuda enam nii palju vigu taluda. See on nagu merre voolava reoveega: kui selle hulk ületab kriitilise piiri, siis mere isepuhastusvõime ei tule ühel hetkel sellega enam toime.

Mida siis sellises olukorras teha?

Alustuseks tuleb mõnedes tähtsamates käitumisreeglites kokku leppida.

Sellest ei piisa, et juht midagi tahab, öeldes, et nüüdsest on nii. Sellises olukorras tuleb oma inimestele öelda, millega on tegemist, kust see mõte on tulnud, kuhu sellega välja jõuame. Muidugi ei ole see lihtne, sest inimesed on ju lõpmata erinevad. Mõnele inimesele peadki ütlema, et mine sinna ja too seda. Teise jaoks on selline käsutamine agressioon. Ühe jaoks on see täpsus, teise jaoks mõttetu norimine. Parafraseerides lauset „Alati on mõistlikum minna ebatäpselt õiges sunnas, kui minna täpselt vales suunas”, võib öelda, et ühel on suunda vaja ja teisel jälle täpsust.

Teate, kus on juhil kõige parem suhtlemiskogemusi omandada? Mõistagi kodus! Kui oled suutnud kodus oma (teismelisi) lapsi motiveerida, siis saad iga meeskonnaga hakkama!

Autosõit, kaardilugemine ja reeglid

Ja lõpuks üks näide, kui palju loeb kokkuleppimine reeglites.

Ilmselt teab igaüks olukorda, kus võõras linnas on mees autoroolis ja naine loeb kaarti. Vahel sõidetakse valesti ja siis juhtub … igasugu asju.

Kord sattusid kaks abielupaari pärast pikema sõidu ajal tehtud kohvipausi autosse nõnda, et mehed istusid ette ning naised tagaistmele. Tuli aeg pöörata – ristmik lähenes! – aga kaardilugeja oli kõrval vakka. „Kuhu, ma kurat nüüd …”, käratas mees, siis aga märkas, et kõrval polegi tema abikaasa. „Oops! Ole hea, ütle, kuhu ma pöörama pean,” küsis ta koheselt viisakalt! Ja tagaistmelt kostsid lustakalt iroonilised kommentaarid …

Meil on sellises olukorras kasutusel järgmised reeglid

  • Lepitakse kokku, kuhu üleüldse tuleb sõita
  • Sõitmisel peab kaardilugeja ütlema selgelt ja kindlas kõneviisis, kuhu tuleb sõita või pöörata (Keelatud on väljendid ”Varsti võiks ära pöörata”, või „Ära sinna mine!”)
  • Teiseks, juht ei kobise ega õienda vaid teeb seda, mida kaardilugeja ütles. Juht võib anda sõbralikult informatsiooni, kui ta midagi uut avastas.
  •  Kui oleme läinud valesti, siis pole hullu ja hakkame otsast peale kas siis tagasipöördega või uue tee leidmisega. Rahulikult!!!

Me jõuame kohale niikuinii – teeme siis selle kohalejõudmise parem mõnusaks kõigile osapooltele!

Vaat sellepärast tulebki asjades kokku leppida. Aga kõigepealt lepime kokku, et panete autos alati turvavöö kinni. Ka taksos. Ja takso tagaistmel!

Siis saame juba kokku leppida ka järgmistest asjades.

Õige vastus : Mälutaastuspostike on kiiruskaamera.
Märgates kiiruskaamerat, taastub mälu imekombel hetkega ja meenub, kuidas viisakalt ja ohutult liigelda.

Originaal algselt ajakirjas Director

Mats Soomre

KoostööKunstiKool Belbin Eesti asutaja ja treener ning Belbini meeskonnarollide atesteeritud esindaja Eestis. Ta on kahekümneaastase aktiivse kogemusega treener, kes on on läbi viinud pea tuhat erinevat treeningut ja koolitust.
Mats kirjutab regulaarselt, tema lemmikteemad on meeskond, meeskonnatöö, meeskonna juhtimine ja meeskonnarollid.
Häirekeskuse peadirektori Kätlin Alvela sõnu kasutades „Minu kogemused ja kokkupuuted Mats Soomrega on olnud esimesest kohtumisest peale inspireerivad. Mats on kütkestav ning kaasahaarav, innustav ning tähelepanuväärne."

Back To Top