skip to Main Content

Võta meiega ühendust

    Nimi (nõutav)

    E-posti aadress (nõutav)

    Ettevõte või asutus (soovitatav)

    Telefon (soovitatav)

    Tagasiside, küsimus, mõte, tähelepanek ...

    Belbin Eesti

    Belbin Eesti

    Akadeemia tee 21/3 ruum 205
    Küberneetika maja 3. korpuse 2. korrus

    Tule Akadeemia tee 21/4 peasissepääsust liftiga teisele korrusele ja vaata juhiseid.

    Telefon: +372 5016878
    E-post: koolitus@belbin.ee

    Mats Soomre

    Mobiil: +372 501 6878
    E-post: mats@belbin.ee

    Ettevõtte andmed:
    Belbin Eesti OÜ
    Reg. nr. 14529810
    KM nr. EE102091881

    Belbin Eesti oli ennevanasti IMG Koolitus. Paljud mäletavadki meid just selle nime kaudu. Nimevahetus on peamiselt seotud sellega, et Belbini meeskonnarollide teema on muutunud järjest olulisemaks ja lisaks oleme ka Belbin Associates ainuesindajad Eestis.

    Pakkuge, mis on “MÄLUTAASTUSPOSTIKE”
    Õige vastus postituse lõpus

    Kellele on reeglid vajalikud? On see kohustus või vabatahtlik kokkulepe? On see pealesunnitud kohustus või vabatahtlik kokkulepe? On see karistamise võimaldamine või aitab tulemuslikumalt tegutseda?

    Kui ma saadan oma lapse liiklusse, siis on mul õigus eeldada, et kõik liiklejad järgivad liikluseeskirju (reegleid!). Aga kui paljud meist sõidavad linnas 50 – 55 km tunnis? Pigem ikka 60, kui mitte 65. „Kõik sõidavad ju nii,“ kõlab tüüpvastus. See olevat üldine taust või norm. Kas ikka on ???

    Miks on nii, et liikluseeskirjade (reeglite!) vastu eksimine on justkui normaalne, aga näiteks raamatupidajalt eeldame, et tema peab raamatupidamise reegleid karvapealt täitma? Ja kas võib otsida seost, et raamatupidaja, kes rikub liikluseeskirju, kannab ka palkasid üle nii umbes pluss-miinus 10%? Tootmisjuht, kes suhtub liikluseeskirjadesse vägagi üleolevalt, läheb tootmisse ja hakkab töötajatelt nõudma reeglite järgmist …

    Usun, et siin puudub üks-ühene suhe. Aga tõsi on see, et ühe või teise riigi liikluskultuur näitab vägagi täpselt, kuidas selles riigis asju aetakse.

    Kasutan oma koolitustel tihti näiteid just liiklusest – see on nagu lakmuspaber, kuidas inimesed terviklikult käituvad. Kas nad on pigem viisakad või suruvad end iga hinna eest jõuga läbi; kas nad pigem hoiavad reeglitest kinni või igal võimalusel rikuvad neid; kas nad püüavad olukorda pigem rahulikult analüüsida või oma õigust jõuga maksma panna; kas nad pigem arvestavad ka teiste huvidega või ajavad ainult oma huvi taga.

    Nii liikluses, kui mujal on probleem järgmine:

    • Kord peab majas olema !Me teame päris hästi, mis on õige ja millised kokkulepped on olulised
    • Me teame ka seda, kuidas antud hetkel tegutseda või käituda
    • Meil on ka piisavalt oskuseid selle kõige jaoks
    • Kuid kahjuks me ei tee seda … sest “unustasime” selle kõik hetkega ära
    • Aga mälu tuleb imekombel kohe tagasi, kui me märkame politseid või bossi …

    Tahan öelda, et Eestis on paljud juhid päris hästi koolitatud ja teavad, kuidas peaks asju tegema, kuid isegi nemad teevad liiga palju vigu. Palju on inimlikku eksimist, kuid palju hullem on liigne jonnimine ja oma vigade mittetunnistamine. Aga mida peavad siis tegema need, kes pole nii hästi koolitatud?

    Ega enamasti ei juhtugi sellest midagi hullu, kui reeglid ununevad või neid ignoreeritakse. Enamasti mitte …. Aga nagu ütleb klassikaline süsteemiteooria: kui negatiivsed ja positiivsed mõjutajad on tasakaalust väljas, siis ükskord juhtub midagi väga ebameeldivat. Siis juba ühe väikse tegemata asja pärast. Või seetõttu, et ununesid olulised reeglid …

    Meredith Belbin, kelle õpetust ma oma koolitustel kasutan, ütleb, et probleem ei ole mitte inimeses, vaid inimeste hulgas.

    Vigade parandamisvõimest

    Kui me oleme kolmekesi ja keegi pole pahatahtlik, siis on igal juhul võimalik ühisele kokkuleppele jõuda. Ja oma vigu üpris kiiresti korrigeerida. Aga kuidas jõuda kokkuleppeni, kui ettevõttes on 100, 200 või 300 inimest?

    Sama on vigadega nii liikluses kui meeskonnas. Tallinnas oli paarkümmend aastat tagasi nii vähe autosid, et kui tegidki ühe vea või isegi kaks-kolm viga, siis enamasti ei juhtunud midagi. Nüüd ei klaari aga süsteem vigu enam ära. Ühe eksimuse saate ehk veel andeks, aga mitte rohkem – siis on avarii.

    Organisatsiooni kasvades tekib seal summaarselt nii palju vigu, et süsteem tervikuna ei suuda enam nii palju vigu taluda. See on nagu merre voolava reoveega: kui selle hulk ületab kriitilise piiri, siis mere isepuhastusvõime ei tule ühel hetkel sellega enam toime.

    Mida siis sellises olukorras teha?

    Alustuseks tuleb mõnedes tähtsamates käitumisreeglites kokku leppida.

    Sellest ei piisa, et juht midagi tahab, öeldes, et nüüdsest on nii. Sellises olukorras tuleb oma inimestele öelda, millega on tegemist, kust see mõte on tulnud, kuhu sellega välja jõuame. Muidugi ei ole see lihtne, sest inimesed on ju lõpmata erinevad. Mõnele inimesele peadki ütlema, et mine sinna ja too seda. Teise jaoks on selline käsutamine agressioon. Ühe jaoks on see täpsus, teise jaoks mõttetu norimine. Parafraseerides lauset „Alati on mõistlikum minna ebatäpselt õiges sunnas, kui minna täpselt vales suunas”, võib öelda, et ühel on suunda vaja ja teisel jälle täpsust.

    Teate, kus on juhil kõige parem suhtlemiskogemusi omandada? Mõistagi kodus! Kui oled suutnud kodus oma (teismelisi) lapsi motiveerida, siis saad iga meeskonnaga hakkama!

    Autosõit, kaardilugemine ja reeglid

    Ja lõpuks üks näide, kui palju loeb kokkuleppimine reeglites.

    Ilmselt teab igaüks olukorda, kus võõras linnas on mees autoroolis ja naine loeb kaarti. Vahel sõidetakse valesti ja siis juhtub … igasugu asju.

    Kord sattusid kaks abielupaari pärast pikema sõidu ajal tehtud kohvipausi autosse nõnda, et mehed istusid ette ning naised tagaistmele. Tuli aeg pöörata – ristmik lähenes! – aga kaardilugeja oli kõrval vakka. „Kuhu, ma kurat nüüd …”, käratas mees, siis aga märkas, et kõrval polegi tema abikaasa. „Oops! Ole hea, ütle, kuhu ma pöörama pean,” küsis ta koheselt viisakalt! Ja tagaistmelt kostsid lustakalt iroonilised kommentaarid …

    Meil on sellises olukorras kasutusel järgmised reeglid

    • Lepitakse kokku, kuhu üleüldse tuleb sõita
    • Sõitmisel peab kaardilugeja ütlema selgelt ja kindlas kõneviisis, kuhu tuleb sõita või pöörata (Keelatud on väljendid ”Varsti võiks ära pöörata”, või „Ära sinna mine!”)
    • Teiseks, juht ei kobise ega õienda vaid teeb seda, mida kaardilugeja ütles. Juht võib anda sõbralikult informatsiooni, kui ta midagi uut avastas.
    •  Kui oleme läinud valesti, siis pole hullu ja hakkame otsast peale kas siis tagasipöördega või uue tee leidmisega. Rahulikult!!!

    Me jõuame kohale niikuinii – teeme siis selle kohalejõudmise parem mõnusaks kõigile osapooltele!

    Vaat sellepärast tulebki asjades kokku leppida. Aga kõigepealt lepime kokku, et panete autos alati turvavöö kinni. Ka taksos. Ja takso tagaistmel!

    Siis saame juba kokku leppida ka järgmistest asjades.

    Õige vastus : Mälutaastuspostike on kiiruskaamera.
    Märgates kiiruskaamerat, taastub mälu imekombel hetkega ja meenub, kuidas viisakalt ja ohutult liigelda.

    Juhtimine, Muutused, Meeskond, Koordineerija

    Kuidas meeskond muutuste ajal käitub?

    Kriisi haripunkt möödub, muutused jätkuvad. Meeskonnatöö, koos pingutamine, usalduslikud suhted ja üksteise toetamine on olulisemad kui kunagi varem. Sellises olukorras on kasulik omada ühist keelt, mille abil kirjeldada, kuidas inimesed saaksid maksimaalselt panustada ja hoida motivatsiooni kõrgel.
    Loe ja mõtle kaasa
    Mats Soomre

    Mats Soomre

    KoostööKunstiKool Belbin Eesti asutaja ja juhtivtreener ning Belbini meeskonnarollide atesteeritud esindaja Eestis. Ta on 22 aastase aktiivse kogemusega treener, kes on on läbi viinud kaugelt üle tuhande treeningu ja koolituse. Häirekeskuse peadirektori Kätlin Alvela sõnul „Minu kogemused ja kokkupuuted Mats Soomrega on olnud esimesest kohtumisest peale inspireerivad. Mats on kütkestav ning kaasahaarav, innustav ning tähelepanuväärne."

    Belbin Eesti info- ja uudiskiri

    Olete teretulnud liituma meie info- ja uudiskirja saajatega. Kirjutame huvitavat ja praktilist meeskonnast, juhtimisest, inimeste tugevustest ja nõrkustest. Vahel ka midagi humoorikat.

    Back To Top
    ×Close search
    Search