Skeptik on kõige parem otsustaja

Skeptik on väga oluline ja vajalik meeskonna liige

Skeptik muutub meeskonnas kasulikuks, kui te vastate ühemõtteliselt positiivselt küsimusele: “Kas skeptilisus on inimese juures pigem positiivne või negatiivne tunnus?”

Nüüd mõelge oma meeskonna kõige skeptilisemate inimeste peale ja vastake eelmisele küsimusele uuesti, kuid ärge ajage skeptilisust segi pessimismiga! Üks on kindel – skeptik on väga positiivne ja meeskonna jaoks hädavajalik inimene! Eeldusel, et me soovime skeptikutest aru saada ning tahame ja oskame neid meeskonnas õigel hetkel ja õigel moel rakendada. See, miks paljud meist peavad skeptilisust pigem negatiivseks, tuleneb sellest, et skeptikud ei kipu olema just kõige paremad ega diplomaatilisemad suhtlejad. Selleks, et meeskond saaks skeptikut kõige paremal moel rakendada, tuleb ta esmalt üles leida, teda mõista ja temaga õigesti suhelda.

Belbini järgi kutsutakse analüütilist skeptikut Hindajaks.

Same article in English “The biggest skeptic is the best decision maker” 

Hea skeptik teab, millal ja kuidas kriitikat kasutada

Hindaja tegevusest annab aimu järgnev näide. Kui teie entusiastlikule hüüatusele: “Mul on üks mõte….” järgneb mõtlik noogutamine ning seejärel karmid küsimused selle kohta, kuidas see toimib, kui palju maksab ja kas seda on juba tehtud, teevad nad oma hindajatööd.

Kuid kui teie ettepanekule tuleb vastuseks: “EI! EI! SELLEST EI SAA ASJA, MA JU RÄÄGIN, ET SELLEST EI SAA ASJA!” veel enne, kui te olete uksest sissegi saanud, on tegu pigem pessimisti kui hindajaga. Mis on nende vahe? Hindaja skeptitsism tugineb loogikale, pessimisti oma mitte.

Tsitaat raamatust “Belbini teejuht: Kuidas tööl edu saavutada“
(“The Belbin Guide to Succeeding at Work“), Dr. Meredith Belbin.

Skeptik on strateegiline ja läbinägelik otsustaja

Iga tipptasemel meeskond vajab kedagi, kes on intelligentne, loogilise ja õiglase mõtlemisega, objektiivne ning hea analüüsivõimega. Belbini järgi täidab skeptiku rolli Hindaja, kelle ülesandeks on vaadata asju läbi faktide ja loogika, teha erapooletuid otsuseid ning võtta kokku meeskonna sisulised vajadused ja võimalused. Hindaja roll pole just kõige glamuursem, aga läbi õigete otsuste saab meeskond õitsele puhkeda – ja hea Hindaja otsused on harva valed.

Hindaja, kui skeptiku sümboliks on kõikenägev silm. Ta paistab alati grupist natuke eemal olev, aga see ei näita tema isoleeritust, vaid hoopis piisavat emotsionaalset erapooletust, säilitamaks oma hinnangute objektiivsust. Hindaja on enamasti järjekorras esimene, kelle poole pöördutakse, kui vajatakse selgepilgulist analüüsi ja nõuandeid.

Skeptik omab kaasasündinud immuunsust liigse entusiasmi suhtes. Nad on aeglased otsustama, eelistades kõik enne läbi mõelda. Enamasti on skeptik väga hea kriitilise mõtlemisvõimega. Nad oskavad teha nutikaid järeldusi, võttes arvesse kõiki asjaolusid. Hea Hindaja eksib harva!

Hindajad on kõige sobilikumad probleemide analüüsimiseks ning ideede ja ettepanekute hindamiseks, pannes kõik aspektid kaalutletult ja emotsioonivabalt kaalule. Just Hindajad on need, kes vaagivad läbi kõikide valikute plussid ja miinused ning hoiavad meeskonda sattumast läbi mõtlemata plaanide ja kõrgelennuliste ideaalide küüsi, säästes nii raha kui ka aega.

Hindajad toimivad kui selged ja sisutihedad infopangad, mida täidetakse meeskonna pingutustega. Nad annavad meeskonnale teada, millised on tehtud töö tulemused, kuid jätavad ennast tagaplaanile edasises protsessis, kus otsustatakse, mida saadud infoga peale hakata.

Kõrvalseisjatele võib skeptik tunduda kuiva, igava ja isegi ülikriitilisena. Mõned üllatuvad, kui nad juhtideks saavad. Vaatamata sellele on paljud skeptikud strateegilisel ametipostil ning saavad kõrgel positsioonil suurepäraselt hakkama, sest mõne ameti puhul sõltub edu või läbikukkumine suhteliselt vähestest võtmetähtsusega otsustest. Taoline koht on skeptiku jaoks ideaalne, sest kipub olema nii, et see, kes harva eksib, on lõpuks võidumees.

Hindajaid võib vaadata kui ankruid, mis hoiavad meeskonna kindlalt maa peal. Nende tugevuseks on põhjalike analüüside läbiviimine, mille tõttu nende survestamine rutakate järelduste tegemiseks ei ole teretulnud. Seetõttu võivad nad mõne meeskonnaliikme silmis aeglastena tunduda.

Nende konstantne vajadus info ja faktide järele võib mõjuda meeskonna entusiasmile ka lämmatavalt, sest hea Hindaja suudab enne oma seisukoha kujundamist küsida väga palju küsimusi. Seda eriti siis, kui otsitakse uusi või radikaalseid ideid. Samal ajal hoiavad nad aga meeskonda kursis detailse info ja uuringute staatusega.

Keeruliseks võib minna siis, kui meeskonnas on liiga palju Hindajaid. Kujutage ette nõupidamist, millest võtab osa kolm analüütilist skeptikut. Sellise olukorra jaoks on lausa oma termin: “analüüsi paralüüs”.