Elektriauto päästab maailma
Elektriauto saamislugu koos põhjustega, kuidas elupõlisest bensiinipõletajast sai elektriautode austaja.
Tänaseks olen 15 kuuga läbinud 34 000 sõidukilomeetrit ainult elektriga. Jäin mõtlema, kas midagi on minu mõtetes muutunud pärast esimest proovisõitu täiselektrilise KIA EV6’ga eelmise aasta maikuus? Kui üldse midagi on muutunud, siis see, et vedelkütuse põletamise peale enam tagasi ei lähe. Ei tule enam mõttessegi!
Vastates küsimusele “Kas elektriauto päästab maailma?”, tuleb ausalt öelda, et vastus on nii ja naa, kuigi minu sisemine mina hõikab “jah, jah, jah!”. Kindlasti on elektriautodele ülemineku plaan suur samm edasi, et hoida keskkond puhtam. Seda eriti lokaalses linnaõhu vaates.
Elektriautole üleminekust
Kui sul on tõsine plaan autot vahetada, siis ära koheselt loobu elektriauto mõttest. Loe allpool olev kogemus läbi, mõtle kaasa ja mine te proovisõit. Mõtle oma soovid uuesti läbi ja alles siis otsusta, kas tasub elektrile üle minna. Ise otsustasin seda teha pärast põhjalikku eeltööd ja jõudsin KIA EV6 juurde, mis suudab sind üllatada rohkem, kui sa oskad seda arvata. Miks nii? Lihtsalt mine ja proovi alustuseks. Samade parameetrite ja tunnetusega autod on oluliselt kallimad ning odavama hinnaklassi autod ei pääse ligilähedalegi oma sõidumõnu ja/või tehniliste parameetritega.
Üleminek on oluliselt lihtsam, kui sa arvad. Küsi kogemusega inimeselt, kes on selle protsessi ise läbi teinud ja sõidab elektriautoga, nõu ja elu on lihtsam.
Maksimaalne läbisõit ühe laadimisega
Läbisõidu ulatuse mure on kunstlikult tekitatud. Seda muret praktiliselt ei ole, kui oled õige auto valinud. Kui aga ostad auto, mis on algselt mõeldud linna- ja linnalähisõitudeks, võid hiljem pettuda, kui hakkad pikemaid sõite tegema. KIA EV6 laetud akudega läbisõit on piisavalt pikk e. 500+ kilomeetrit ametlikult. Reaalsed numbrid on suvel 440 – 480 km, talvel 380 – 420 km. Seda nüüd küll, et kui teed väga aktiivset sõitu ja kompad aktiivselt legaalse sõidukiiruse piire, siis aku tühjeneb kiiremini. Seda eriti kiirteedel, kus õhutakistus hakkab suuremat rolli mängima. Talvel peab siiski arvestama maksimaalse läbisõidu märgatavat vähenemist, sest auto kütmine on üllatavalt energiakukuks, mis ei tohiks tegelikult üllatav olla. Samas pole see mure, sest laadimisvõrk on tänaseks väga hea ja järjest paremaks läheb. Igal juhul on linnasõidu energiakulu ikka väga hea s.t. olematult väike. Lisaks saad auto kodus soojaks teha ilma akude energiat kukutama. Seda muidugi juhul, kui oled paigaldanud koduse laadija.
Elektriauto laadimisvajadusest
Olgem ausad, kui tihiti sa pead sõitma nii pikki otse, et ei jõua õhtuks koju (laadima)? Ja kui ongi pikemad sõidud, siis saad teha kiire kohvipausi Paiaristi Tikupoisi (kohe varsti ka Sauga Täkupoisi) Alexelas, et muu hulgas ka akusid kiirelt laadida. Või Circle K jaamades 300 KW laadijate juures, mis ülimugav nii app’i kui laadimisjaama vaates. Või Ionity 300 KW laadijates. Põhimõtteliselt pole mingit mõtet vaadata/otsida aeglaseid, alla 150 KW laadijaid, sest KIA laeb 235 KW võimsusega ja see on päriselt kiire. Mis siin salata, laadimiskiirus on ka üks oluline parameeter elektriautode valikuid tehes. Kõige mugavam abivahend laadimispunktide leidmiseks on PlugSahre app.
NB! Alexela hakkab varsti seadistama 400KW laadijaid!
Hiljuti käisime Riias (või peaks ütlema Rigas?). Tegime enne kohalejõudmist väikese (laadimis)peatuse, et ei peaks tagasi sõites laadimise peale liigselt mõtlema. Kaasa siis kommenteeriski “Ah et siis nii ruttu käibki see laadimine ???” Jah, nii ruttu see käibki!
Ääremärkus: Elektriauto kasutusmugavus suureneb märkimisväärselt, kui paigaldad koduse laadimispunkti. Kui vaja akut laadida, siis paned õhtul kaabli külge ja hommikul akud laetud. Nüüd, kui ma läksin elektri börsihinnale, on laadimine muutunud teatus mõttes numbrite mänguks. Kui osavalt kombineerida, muutub laadimiskulu väga väikeseks – väga tihti laen autot elektri hinnaga 0,01 – 0,08 EUR kWh kohta. Võrgukulud tulevad küll juurde aga see on ikka väga odav hind.
Elektriauto sõidu- ja energiakulust
Elektriga sõitmine on väga odav. Seda siiski eeldusel, et sul on kodune (vahelduvvoolu)laadija (kiirlaadijat on alalisvoolu laadijad), kus ma laen 95% ajast. Sõidukulu keskmiseks numbriks tuleb soojal ajal 16-17 kWh 100 km kohta ja talvel 22-23 kWh. Kui juba kuludest, siis auto jooksvad kulud on väga väikesed. Lisaks madalala kilomeetrikulule on ka hoolduskulu minimaalne (30 000 km) teadmisega, et pole vaja õli vahetada ega muid liikuvaid mootoriosasid kontrollida.
Energiakulu tõus on tagurpidine võrreldes bensiinipõletajatega. Linnas sõites on elektrikulu väga väike, maanteel suurem ja kiirmaanteel palju suurem. Teema on selles, et maanteel hakkab mõjuma õhutakistus. Vahe tulene elektrimootor on VÄGA efektiivsest energia kasutamisest võrreldes bensiinipõletaja tohutu ebaefektiivsusega.
Mis on muutunud minu elus? Ma käin väga harva kütusetanklates. Vajadusel panen õhtul auto juhtmega laadijasse ja hommikul võtan laadijast täis akuga sooja või siis jahutatud auto sõltuvalt aastaajast. Nauding.
Keskkonnast ja õhu puhtusest
Ma olen juba mõnda aega imestanud, kui palju meil liigub autosid, mis sõna otsese mõttes tossavad – mõni rohkem, mõni vähem, mõni väga hirmsal moel. Mine ja vaata, mis toimub hommikuti Tallinna suurematel ristmikel! Pea võimatu on seal seista ühel kohal ning pikemat aega hingata sügavalt sisse ja välja. Õhu saastamist on selgelt on liiga palju!
Elektriautoga ei lisa sa grammigi saastet linnaõhku. Nullsaaste. Zero Emission Vehicle. Kui arvestada ka seda, et (isegi) Eestis on rohelise (puhta) elektri osakaal järjest suurem, on olukord järjest lootustandvam. Kui keegi hakkab nüüd seletama, et elektriautode tootmine jätab keskkonnale suurema jälje, kui sisepõlemismootoriga auto tootmine, siis on tal õigus, kuid ainult osaliselt. Arvestades, et elektriauto ei vaja ei kütust ega õlivahetust, muutub keskkonna jalajälje suurus üpris ruttu elektriauto kasuks. Kuna elektriautodele üleminek ei saa olema hüppeline, siis on kõige mõistlikum organiseerida nii, et suure aastase läbisõiduga (20 000 kilomeetrit ja rohkem) autod oleksid elektriautod ja väikese aastase läbisõiduga muud autod, et olemasolevate autode ressurss lõpuni kasutada, mis on samuti keskkonnasäästliku mõttelaadi osa.
Loe täpsemalt Volvo põhjalikku uuringut, kus võrreldakse XC40 ICE ja XC40 Recharge terviklikku mõju keskkonnale.
Kui keegi tahab sel teemal natuke vaielda, siis on ta teretulnud vaidlema. Palun lihtsalt eelnevalt läbi lugeda vaidlemisega seotud teemakäsitluse “Kas vaidlemine on vastutöötamine?”
Sõitmisest elektriautoga
Kokkuvõtlikult VÄGA mõnus.
Ääretult ühtlase tõmbega igas olukorras. Tuleb siiski tunnistada, et järsul kiirusepedaali vajutamisel viskab siiski pea kulasse … See on juba sõidukultuuri küsimus.
Vaikus. Ai kurja, kui hea on sõita vaikse autoga. Mina, kes ma olen autoga sõites harjunud muusikat kuulama, sõidan nüüd üpris tihti vaikuses. Mõnus. See ei ole nüüd absoluutne vaikus, sest tuule sahin ja rehvimüra kostavad siiski läbi, kuid seda on väga vähe. Uute rehvide ostmisel peab nüüdsest hakkama vaatama parameetrit, mida ma pole kunagi oluliseks pidanud – rehvimüra – mida vaiksem, seda parem.
Konkreetselt KIA EV6 istmed ja istmete materjal. Olin üsna skeptiline EV6 pakutava vegannaha suhtes. Tegelikult täitsa ok (teisisõnu väga hea, mitte lihtsalt ok) kunstnahk. Ja teeb mõnusaks just see istumise all kasutatud seemisnahk.
Auto võimekusest rääkides ei saa mainimata jätta, et EV6 võtab 60 km/h sisse alla 2 sekundi ja 100 km/h 5 sekundiga. Seda muidugi siis, kui sa seda tahad. Selline kiirendus on puhtalt elektrimootori eripära, mis annab maksimaalse väändemomendi kohe, kui pedaalile vajutad.
NB! Kui tahad olla viisakas autojuht, siis enne kiirendamist tuleb kaasreisijatele öelda, et hakkad kiirendama, et neil pea ootamatult kuklasse heitmine liigselt ebamugav ei tunduks. Samas võid kulgeda Eco režiimis eriti rahulikult ja ei mingit liigset kiirendust, nagu tavaline rahulik pereauto. Esimene auto, millel on selge erisus Eco-Normal-Sport režiimidel.
Ääremärkus: Kui on võimalus, siis proovi KIA EV6 GT kiirendust ja minekut. Seda tunnet (sama raha eest) mujalt ei saa. Ja seda igal kiirusel.
KIA EV6 on suur. Ootamatult suur. Sinna mahutab piisavalt sõpru ja pereliikmeid mugavalt kui ka piisavalt kaupa-kotte-träni. Hmmm … vanast armastusest rääkides – kuidas golfikotid ära mahuvad, seda ei oska öelda. Ei proovinud.
Ohutusega on kõik korras, EuroNCAP andis EV6’le 5 tärni. Lugesin hiljuti, et põdrakatse tegi EV6 läbi parimate hulgas, kui mitte kõige paremini. Seda suuresti tänu madalale raskuskeskmele ja suurepärasele juhitavusele.
EV6’el on seadistusi päris palju. Mulle meeldib. See aga tähendab rahulikku ekraani näppimist, et kõigist aru saada ja seda ka kasutama õppida.
Ääremärkus: Kui sa veel näeksid, mida sa saad seadistada KIA EV6 GT juures, tõmbab silma särama ja meele ärevaks! Kaasa arvatud Drift Mode.
Üllatustest
Rekuperatsioon
Energia tagasilaadimine akudesse. Pidurdusenergia konverteerimine elektriks ja akudesse salvestamine on muljetavaldav. Seda kahes vaates. Esiteks saab i-Pedal (ühe pedaaliga sõitmine) abiga 95% ajast auto pidurdamisega hakkama ilma piduripedaali kasutamata. Sama saab teha ka tavalisel sõidurežiimil, kui tõmbad roolilaba, mis elektriautodel on mõeldud regeneratiivse pidurdamise reguleerimiseks. Pea kogu pidurdusenergia (pidurdusefekti saad reguleerida vastavalt oma soovile) konverteeritakse akudesse korduvkasutuseks, mis on eriti suure efektiga linnasõidul. Kiire arvutus näitab, et 20 – 30% energiast, mida kulutatakse autole hoo andmiseks muudetakse tavapärase pidurdamise korral õhku hajuvaks raisatud soojusenergiaks. Metsik kütuse raiskamine, millele lisandub raiskamise vaates sisepõlemismootorite ebaefektiivsus. Elektriga seda muret ei ole.
Siiski vajab ühe pedaaliga sõitmine harjumist. Kui hajumus käes, siis on väga mõnus ja mugav. Maitse küsimus.
Pidurdamine
Üllatavalt vähe tuleb pidureid kasutada – piduriklotsid ja -kettad on ikka veel nagu uued. Sest rekuperatsiooniga saab väga hästi hoogu maha kuni peatumiseni välja. Ohutuse huvides ei tohi piduripedaali siiski unustada!
Elektriauto kiirendus
Minu väike eripära. Kas ikka ainult minu? Kui paigalt stardis Sport režiimis kiirendusepedaal põhja vajutada, siis on VÄÄÄGA kiire start VÄÄÄÄGA ühtlase kiirendusega. Paneb suu muigele nagu naksti. Ja kui seda veel GT’ga teha, siis saate aru, millest ma räägin.
Nelikvedu ja juhitavus
Arvestades pöördemomenti (või peaks ütlema väändemomenti?) 605 Nm, mis on kasutusel pöörete kogu ulatuses, siis on AWD vägagi vajalik. Eriti talvel. Talvine juhitavus on nauding. Seda, et et auto tavapärasest natuke raskem pole märgata.
Elektriauto kui akupank
KIA võimaldab kasutada auto akut kõikide elektriseadmete energiaga varustamiseks. Üks naljamees aasis sõbralikult ja küsis: “Kui elekter ära läheb, mida sa siis teed?” Vastasin rahuliku mõnuga “Panen pikendusjuhtme auto külge ja lähen tagasi tuppa kuuma kohvi tegema. Mida sina teeksid?” Selle funktsiooni nimi on Vehicle to Load e. V2L, mille jaoks on KIA’l spetsiaalne liides kaasas. Põhimõtteliselt saad võtta kohvimasina kaasa ja metsapausi ajal ise kuuma kohvi teha.
NB! Elektri börsihinda ja tulevikku arvestades on igati mõistlik paigaldada koju tark laadija, mis oskab seda kõike arvestada täna ja tulevikus.
GT ja kiirendus
Kui korra veel rääkida üllatustest, siis absoluutselt kõige tipum KIA on KIA EV6 GT, mille paigalt stardi kiirendus sajani on 3,5 sekundit ja jutud räägivad, et pärast jõuülekande uuendamist kukub sellest veel sekund ära. Samaväärse raha eest ei saa sellist kiirendust mitte kuskilt. Ka kallima raha eest ei pruugi saada. Tagasihoidlikkusest tuleb siiski öelda, et GT (mitte segi ajada “GT Line”‘iga, mis on “tavaline” EV6) on vähestele, kes suhtuvad autoga sõitmisse tunde ja emotsiooniga ning peavad autod enamaks, kui lihstalt sõiduvahend.
Skeptilisusest ja elektriautodest
Ma olen aastaid olnud väga skeptiline kogu teema osas. Päriselt ka. Tugev eeltöö koos tehnoloogia arenguga muutsid minu meelt. Siinkohal on kasulik küsida “Kas skeptilisus on positiivne või negatiivne tunnus?” Loe täpsemalt “Skeptikud on parimad otsustajad”
Elektriautoga kaasneb kaks korralikku lisaboonust
Esiteks tasuta parkimine Tallinna kesklinna parkimistsoonis. Teed Tallinna Linnavalitsusele avalduse ja korras, pargid tasuta. Sama Tartus ja Pärnus, kui teed vastava avalduse.
Teiseks annab elektriauto õiguse sõita ühistranspordi radadel. Kehtib ka Rigas. Tuleb tunnistada, et see oli algul päris imelik tunne, sest korraliku autojuhina ma varasemalt seda harrastanud ei ole. Nüüd aga hea meelega. Sõber Tarvi kunagi ütleks, et elektriauto ei lahenda kesklinna autoummikute probleemi. Tal on suuresti õigus, sest auto on auto aga ütleme nii, et ta eksis ka natuke. Osaliselt siiski lahendab, kui arvestada, et ühistranspordi read on erakordselt väikese koormusega ja seisavad enamuse ajast kasutuseta. Iga elektriauto vähendab natukese ummikuid, kui sõidab ühistranspordirajal. Ega see nüüd teab mis kuldvõti pole aga väike lahendus siiski. Käib valdavalt Tallinna kohta.
Disainist, kuigi see on maitse küsimus
KIA EV6 on ilus ja suurepärase disainiga auto. Hea sõber ütles “salapärane disain”! Disain ja auto visuaalne olemus on auto juures oluliselt parem, kui seda fotodelt võib arvata. Kuigi disain on alati maitse küsimus, siis KIA EV6 paneb päid pöörama vägagi üllatavates kohtades, millele tavaliselt järgneb lugupidav mitmekordne noogutav nõustumine. Kui tekib suhtlemisvõimalus, siis on auto vastu huvi päris suur ja juttu jätkub kauemaks nii elektriautodest kui just KIA EV6’st.
Siia juurde ka auto värvist, kui juba disain jutuks tuli. Mul pole kunagi olnud valget värvi autot, kuid nüüd oman Pearl White’i ja see täitsa meeldib! Kui juba uus auto, siis on mõistlik teha väike lisakulutus ja lasta auto katta keraamilise kaitsega. Fantom Car Detailing tegi seda väga korralikult ja muljetavaldava tulemusega. Konkreetsel juhul grafeeniga ja saad kaasa korraliku garantii tehtud tööle.
Lõpetuseks
Elektriauto on hea ja mõistlik valik, kui sul on palju sõitmist. Kui veel korraks mõelda, siis fossiilset kütust uuesti põletama hakata … no ei taha, sest elektriautol on selleks liiga palju plusse.
Kas nüüd peaksid kõik ja kohe soovima elektri peale üle minna? Ei, sugugi mitte kõik. Elektriauto on mõeldud neile, kes ülalpool lahti räägitud kriteeriume oluliseks peavad. Ja olgem ausad, mingi tasakaal peab ka olema erinevate kütuseliikide osas.
P.S. Alustuseks mine tee proovisõit, siis näed ja tunnetad ise. Kuidas seda saab? Mine Viking Motorsisse ja räägi inimestega. Olen Viking Motorsi kliendiks olnud 20+ aastat alates Saab 95 Aerost ja peab ütlema, et see on olnud puhas rõõm. Siinkohal kraaps ja kummardus Jürile, Raimole, Kristjanile, Jannole, Vladislavile ja kõikidele teistele!
Elektriautode võrdluse andmebaas
Kui soovid elektriautode tehnilistesse parameetritesse ja võrdlustesse sügavamalt minna, vaata elektriautode andmebaasi.
Ääremärkus: Jah, ma olen elektriautode ja EV6 tõsine pooldaja. Pikema analüüsi ja isiklike põhimõtete kohandamise teema.
P.S. Kolm täpsustust, mida silmas pidada
- Vaata, et auto oleks “Battery Preconditioning” võimalus. Vägagi kasulik. Sellega abil saad talvisel ajal enne kiirlaadijasse jõudmist akud soojaks kütta, et kiirlaadimine oleks kohe esimesest hetkest piisavalt kiire. Probleem selles, et talvel jääb aku külmaks ka sõidu ajal, kuid külma akut ei saa kiiresti laadida. Taas on see oluline just siis, kui teed talviti pikemaid sõite ja pead kiirlaadijais käima. Ma siinkohal ei pea vast mainima, et EV6’el on see võimalus olemas. Paljudel paraku seda funktsiooni pole.
- Soojuspump. Oluliselt efektiivsem viis elektrienergia kasutamiseks nii talvisel ajal auto soojendamiseks kui suvisel ajal jahutamiseks.
- Auto ruumikus. Golfimängijad on korduvalt küsinud, kas golfikott koos golfikäruga mahub autosse. EV6’e pagasiruumi mahub! Hetk tagasi sõbra palvel kontrollisin üle. Paned golfikoti pagasiruumi kenasti risti ja ruumi jääb isegi üle. Niipalju peab täpsustama, et koos draiveriga golfikoti korral jääb laiusest ilmselt natuke puudu aga see on väike mure.
Kuidas totaalselt ära rikkuda esimene sõidukogemus elektriautoga?
Tegelikult lihtne. Lased end osaval müügimehel ära rääkida, kogenud sõitjate käest ei taipa nõu küsida ja see maksab kurjalt kätte kohe, kui lähed pikemale sõidule ega oska arvestada seniste sõiduharjumustega.
Mis saab määravaks?
Elektriauto valikul saab tihti määravaks auto maksimaalne läbisõit ühe laadimisega (üllatus, üllatus …), laadimiskiirus e. laadimisvõimsus (liiga tihti alahinnatud kriteerium), laadimisvõimalused (mis on tänaseks väga head ja järjest paremaks lähevad, kuid esineb erisusi) ning möödasõidukiirendus (õnneks siiski eelistuste teema). Kõik see kokku peab sobima sinu sõiduharjumuste ja -vajadustega. Ilmselt midagi isiklikku veel, mida ma siinkohal ei hakka lahti harutama.
Valdav osa uusi autosid on head ja lühike proovisõit nendega on täitsa tore sõltumata sellest, millist mootorit nad edasiliikumiseks kasutavad. Kui minna elektriautode juurde, siis tekib väike eripära, mida (ilmselt) nii mõnedki müügimehed ei maini piisava konkreetsusega. Auto räägitakse piisavalt heaks ja lühike proovisõit suures plaanis seda ka kinnitab. Kordan – läbisõit, laadimiskiirus jne.
Mis siis ikkagi võib juhtuda, kuigi elektriauto on igati mõistlik valik?
Kirjeldan siinkohal parimal moel reaalset lugu jättes teadlikult välja auto margi, mudeli ja osalenud inimesed. Aususe huvides tuleb märkida, et lisan juurde kirjanduslikke kaunistusi tõde moonutamata.
Mis oleks, kui prooviks elektriautot?
Mõte valmis, läheb kaaskodanik mõtet teostama. Ta saab proovimiseks elektriauto, et teha plaaniga teha pikem sõit Tallinnast Lõuna-Eestisse. Mõeldud tehtud ja teele.
Maksimaalne läbisõit ühe laadimisega
Poolel teel avastab sõitja, et sihtkohas ega sellele mugavas läheduses pole ühtegi laadijat. Vaatan mina taas tehnilisi andmeid. Maksimaalne läbisõit 350 km, mis realistlikes tingimustes jääb kõvasti alla 300 km. Seda eriti siis, kui sõidad pikalt kiirteedel. Nooh … jätab selgelt soovida. Talvel saaks veelgi keerulisem olema. Kui linnas ja linnalähiümbruses sõita, on see täitsa hea aga mitte pikkadel maanteesõitudel. Kui ees on pikemad sõidud, siis on 500 ja rohkem kilomeetrit ühe laadimisega miinimum. Kas saab ka väiksemaga hakkama? Muidugi saab. Alati saab. Mugavuse ja ajakulu arvelt.
NB! Ma kasutan siinkohal tootja antud andmeid! Reaalne läbisõit on tavaliselt väiksem. Sama efekt nagu bensiinimootoriga autode keskmise kütusekulu numbrid, mis päris elus on teised.
Laadimiskiirus
Pilt selge ja nii põikabki kaaskodanik teele jäänud laadija juurest läbi, et kiirelt aku täis laadida, teades, et laadimiskiirus pidi piisav olema. Ikkagi kiirlaadimine. Juhtumisi aga satub valel ajal kohale ja laadida ei saa (oli see nüüd siis järjekord või rike, ei mäleta kahjuks). Ma muidugi nõus, et jama jah. Halb õnn, aga peab see siis just proovisõidu ajal juhtuma?
Kodanik sõidab järjekordse pettumustundega järgmise laadijani, mis on õnneks päriselt kiire laadija (150+ KW), mitte lootusetult aeglane kiirlaadija (50 KW). Peas tiksub tal mõte, et sihtkohta ei saa hiljaks jääda. Selgub, et auto laeb veerand tunniga 100 km sõiduulatust juurde. Ilmselgelt vähe! Veel üks pettumus. Aga rohkem aega pole ja tuleb edasi sõita lõpuni laadimata akuga. Ma muidugi vaatan auto tehnilisi andmeid. Laadimiskiirus 450+ km/h e. 100KW. Ilmselgelt liiga aeglane. Peaks olema vähemalt 1000 km tunni kohta. Hea küll, 900 on ka talutav ehk teisisõnu 180KW minimaalselt.
Maksimaalne läbisõit ja akude laadimine
Mõrudaks muutunud seiklus jätkub. Jõudes sihtkohani saab inimene aru, et selle aku laetusega tagasi ei jõua ja vaja otsida läheduses olev laadija. Keerukas. Kust sa neid leiad? OK, kuidagi saab hakkama ja leiab mõõduka mitmekümne km kaugusel asuva aeglase 50 KW laadija. Pärast kannatliku ootamist ja edasi-tagasi sõitmist ning metsikut ajakulu saab kuidagi hakkama. Aga tuju on … pekkis.
Keskmine energiakulu 100 km läbimiseks
Mõnel autol on keskmine kulu 30+ kWh kohta, mis on tavapärase 18-20 kWh kohta ikka väga suur. Loomulikult tekib pahameel, et aku saab liiga kiiresti tühjaks. Kui tootja andmetel on maksimaalne läbisõit 345 km ühe laadimisega, siis mainitud energiakuluga saabki sõidurõõm liiga ruttu otsa. Sellisel juhul on siiski tegemist linna- ja linnalähisõidu autoga, millega ei peaks pikemaid otsi ette võtma, kui mugavus on oluline.
Möödasõidukiirendus
Pettumus tekib ka siis, kui selgub, et möödasõidukiirendus ei olegi nii hea, kui räägitakse. Ma tahaks aru saada, kuidas nii ja vaatan tehnilisi andmeid. Kiirendus sajani 9 sekundit. Enam ei imesta, et möödasõidukiirendus on kehvake. Kui linnas ja linna lähiümbruse sõita, on see sõidukõlbulik aga mitte pikkadel maanteesõitudel.
Akude laadimine külmal ajal
Lisame siia juurde külmal ajal eelsoojenduseta akude väga aegalase kiirlaadimise ja ongi tuju … nullis või allapoole seda. Seetõttu peabki olema kindel, et meie kliimas kasutataval autol on olemas Battery Preconditioning. Ja soovitavalt ikka ka soojuspump.
Tulemus?
“Võtke see pagana elektriauto tagasi ja andke mulle mingi normaalne bensiini põletav auto!” Edasi võite ise aimata, mida kaaskodanik elektriautodest arvab.
Minu väike selgitus olukorra päästmiseks, et ma tegin samal ajal oma EV6’ga veelgi pikema ringi Lõuna-Eestisse ja tagasi ilma igasuguse mureta, teda ei lohuta. Tema seisukoht on kindel – elektriauto ei kõlba kuhugi! Mul ei õnnestugi teda ümber veenda. Mis läinud, see läinud.
Millest see siis alguse sai?
Kõik sai alguse müügimehe liigsest optimismist või ka täielikust teadmatusest, mille tulemusena sai proovsõiduks täiesti vale auto pikemateks sõitudeks. Seda eriti siis, kui üheks kriteeriumiks on mugavus ja mõistlik ajakulu. Ma vaatan aknast oma Pearl White’i ja tänan mõttes Raimot, kes aitas teha väga õige valiku ja kavatsen elektriauto rõõme veel pikalt nautida.
Palun ärge üritage linna- ja linnalähisõitudeks (korrektsuse huvides tuleb siiski öelda “lähisõitudeks” mõeldud auto, sest ka maal, mitte ainult linnas sõidetakse pikemaid ja lühemaid otsi) mõeldud elektriautoga ette võtta pikemaid reise, kui te hindad mugavust ja mõistlikku ajakasutust! Kust tuleb piir? Natuke subjektiivne aga kui autotootja lobab maksimaalseks läbisõiduks 300+ km, siis sellega ei ole mugav pikemaid sõite ette võtta. Rääkimata 200+ km lubavatest autodest.
Veel huvitavat ja kasulikku
Kuidas hakkama saada jonnijate ja vaidlejatega?
Kas vaidlemine on vastutöötamine? Kas vaikimine on ignoreerimine? Pole olemas raskeid inimesi, kuid leidub palju inimesi, keda me ei mõista või ei tahagi mõista. Rasketel inimestel on meeskonnas kindel kasulik roll, kui nendega õigel moel käituda ja neilt mitte oodata seda, mida nad niikuinii ei tee.
Skeptik on kõige parem otsustaja
Skeptik ei vasta: “EI! EI! SELLEST EI SAA ASJA, MA JU RÄÄGIN, ET EI SAA ASJA!” enne, kui olete oma mõtte lõpetanud. Seda teeb pessimist. Mis on nende vahe? Skeptitsism tugineb loogikale, pessimism emotsioonile.
Meeskonnatöö restart Toiduakadeemias
Liitsime meeskonnatöö koolituse ja Belbini meeskonnarollid Toiduakadeemia ühiskokkamisega. Tulemuseks saime midagi erakordset – kõige skeptilisemadki inimesed ütlesid veenvalt: „Väga hea! Mõtlemapanev! Meeldiv ja kasulik!“
